Põhikiri

MITTETULUNDUSÜHING PÄRNUMAA KODUKANT

P õ h i k i r i

1. Üldsätted

1.1 Käesoleva põhikirja alusel tegutsev mittetulundusühing Pärnumaa Kodukant
(edaspidi ühing)on avalikes huvides vabatahtlikul  rahvaliikumise põhimõttel tegutsev ühendus, mis on loodud Pärnumaa külade ja väikelinnade säilitamiseks, nende majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu toetamiseks, külaelanike huvide ja vajaduste kaitsmiseks

1.2 Ühing liidab Pärnumaa maapiirkondade, valdade, külade ja väikelinnade tasakaalustatud arengut taotlevaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid.

1.3 Ühing omab eraõigusliku juriidilise isiku õigused tema kandmise momendist
mittetulundusühingute registrisse. Liikumine võib oma eesmärkide täitmiseks asutada struktuuriüksusi ja ettevõtteid.

1.4 Ühing juhindub oma tegevuses Mittetulundusühingute seadusest ning teistest Eesti
Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast

1.5 Ühingu asukohaks Pärnumaa.

1.6 Ühing on asutatud 18.november 1999.a.

1.7 Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ning lõppeb 31. detsembril.

2. Ühingu eesmärk ja selle saavutamise vahendid

2.1 Ühingu tegevuse põhieesmärgiks on Pärnumaa maaelu ja külade säilimisele, taaselustamisele ja harmoonilisele arengule kaasaaitamine, sealhulgas maamajanduse ja rahvuskultuuri toetamine ning erinevate külaliikumiste ühendamine.

2.2 Tegevuse põhieesmärgist tulenevateks eesmärkideks on:

2.2.1 pere-, naiste- ja noorteliikumise propageerimine ja toetamine;

2.2.2 säästva arengu, loodushoiu, maastikuhoolduse ja heakorra põhimõtete realiseerimisele kaasaaitamine;

2.2.3 talu, kui eluviisi propageerimine nii tootmis-, äraelamis- ja hobitalu näol;

2.2.4 külaelu, kui eesti rahva, tema kultuuri ja traditsioonide kandja propageerimine;

2.2.5 Vabatahtliku tegevuse propageerimine ja toetamine

2.3 Nimetatud eesmärkide saavutamiseks ühing:

2.3.1 teeb oma ettepanekuid maaelu puudutavate, s.h. riiklike projektide ja seadusandlike aktide eelnõude arutamisel;

2.3.2 valmistab ette ja osaleb rahvusvahelistes, riiklikes, piirkondlikes ja kohalikes külade ja väikelinnade liikumist ja arengut toetavates projektides;

2.3.3 esindab liikmeks olevaid mittetulundusühinguid ning külade
arengurühmade liikmeid neis riigiasutustes ja organisatsioonides, kes teevad otsustusi ja kus käsitletakse külade sotsiaalseid, kultuurilisi, arenduslikke, majanduslikke ja muid nende huve puudutavaid küsimusi;

2.3.4 teeb külade ja teiste asutusüksuste arengu ning regionaalpoliitika vajadustest, samuti külaliikumisest lähtuvaid ettepanekuid ja algatusi Riigikogule, Vabariigi Valitsusele, maa-, linna- ja vallavalitsustele, asutustele, ettevõtetele ja organisatsioonidele;

2.3.5 aitab kaasa maamajanduse arengule, s.h. väikeettevõtlusele uute võimaluste otsimine.
2.3.6 arendab rahvusvahelist koostööd teiste riikide ja piirkondade külade ja väikelinnade liikumistega, samuti teiste organisatsioonide, liikumiste ja ettevõtetega;

2.3.7 valmistab, tellib, ostab ja müüb ning levitab teavet sh. kirjalikke jm. õppematerjali;

2.3.8 algatab ja aitab korraldada õppusi, seminare, konverentse ning õpperingide ja
arengurühmade tegevust;

2.3.9 aitab kaasa külade arengukavade väljatöötamisele ning vastava koolituse korraldamisele;

2.3.10 tegeleb majandustegevusega põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks

3. Liikmed, nende õigused ja kohustused

3.1. Liikmeks vastuvõtmine

3.1.1 Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga füüsiline ja eraõiguslik juriidiline isik, kes soovib arendada liikumise eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, esitab liikumise juhatusele juhatuse poolt kinnitatud vormis kirjaliku avalduse, milles kohustub täitma liikumise põhikirja ja tasub üldkoosoleku poolt kinnitatud sisseastumismaksu.

3.1.2 Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab ühingu juhatus taotleja avalduse alusel. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega avalduse esitamisele järgneval juhatuse koosolekul.

3.2 Liikme õigused:

3.2.1 Ühingu liikmel on õigus osaleda ühingu tegevuses, valida ja olla valitud juhatusse ja kontrollorganitesse, esitada ettepanekuid ja arupärimisi ühingu üldkoosolekule juhatuse ja kontrollorgani tegevuse kohta, samuti ühingust välja astuda.

3.3 Liikme kohustused:

3.3.1 Ühingu liikmed on kohustatud järgima ühingu põhikirja ning ühingu juhatuse ja
üldkoosoleku otsuseid, mis on vastavuses seadusega ja käesoleva põhikirjaga.

3.4 Liikmelisuse mitteüleantavus:

3.4.1 Ühingu liikmelisust ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada.
Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel.

3.5 Liikme väljaastumine:

3.5.1 Ühingu liikmed võivad ühingu liikmeskonnast lahkuda ühingu juhatusele esitatava avalduse alusel. Liikmesolek lõppeb lahkumisavalduse esitamise kuupäeval.

3.6 Liikme väljaarvamine:

3.6.1 Ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhul, kui tema tegevus on vastuolus ühingu põhikirjaga või kahjustab ühingu mainet

3.6.2 liige ei täida ühingu juhatuse või üldkoosoleku otsuseid

3.6.3 ei tasu jooksva aasta liikmemaksu kalendriaasta lõpuks

3.6.2 Liikme väljaarvamise ühingust otsustab juhatus. Juhatuse sellekohasele otsusele võib ühingu liige esitada kaebuse ühingu üldkoosolekule, kelle otsus on lõplik.

3.7 Liikmelisuse lõppemise tagajärjed

3.7.1 Kui liikmelisus lõppeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu
majandusaasta eest.

3.7.2 Isikul, kelle liikmelisus on ühingus lõppenud, ei ole õigust ühingu varale.

3.8 Ühingu auliikmed

3.8.2 Ühingu auliikme statuudi kinnitab üldkoosolek.

4. Struktuur ja juhtimine

4.1 Ühingu juhtimis- ja kontrollorganid on:

4.1.1 üldkoosolek;

4.1.2 juhatus;

4.1.3 tegevjuht

4.1.4 revisjonikomisjon (revident);

5. Üldkoosolek

5.1 Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik ühingu liikmed.

5.2 Ühingu üldkoosolek on pädev otsustama ja lahendama kõiki ühingu tegevusega seotud küsimusi.

5.3 Ühingu üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:

5.3.1 ühingu juhatuse valimine;

5.3.3 ühingu põhikirja kinnitamine ja muutmine;

5.3.4 ühingu tegevuse eesmärgi muutmine;

5.3.5 sisseastumis- ja liikmemaksude määra kinnitamine;

5.3.6 aastaaruande kinnitamine;

5.3.7 revisjonikomisjoni (revidendi)valimine;

5.3.8 ühingu pikaajalise strateegia kindlaksmääramine;

5.3.9 ühingu juhtimis- ja kontrollorganite pädevuse, materiaalse vastutuse ning töötasude kindlaks määramine;

5.3.10 juhatuse või teiste ühingu liikmetega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;

5.3.11 ühingu lõpetamise, reorganiseerimise, ühinemise või jagunemise otsustamine.

5.4 Ühingu üldkoosolek toimub vähemalt 1 kord aastas ning selle kutsub kokku ühingu juhatus.

5.5 Erakorralise üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma kui seda nõuab 1/10 ühingu liikmetest.

5.6 Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi 5 lõikes nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

5.7 Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab kirkalikult ette teatama vähemalt 10 kalendri päeva.

5.8 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 1/ 3 liikmetest

5.9 Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletavad üle poole
koosolekul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest:

5.10 Ühingu nime ja eesmärgi muutmine toimub seaduses sätestatud viisil.

5.11 Ühingu põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole üldkoosolekul osalenutest. Põhikirja muudatus jõustub otsuse vastuvõtmise hetkest.

5.12 Kui ühingu üldkoosolek pole pädev otsuseid vastu võtma kvoorumi puudumise tõttu kuulutatakse sama päevakorraga uus üldkoosolek välja seaduses ettenähtud viisil.

5.13 Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ühingu liige või tema esindaja, kellel on antud lihtkirjalik volikiri.

5.14 Liige saab üldkoosolekul esindada volikirja alusel maksimaalselt 2 teist liiget.

5.14 Üldkoosolekul hääletamisel on igal ühingu liikmel üks hääl. Liige ei või hääletada, kui ühing otsustab tema või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehing tegemist; temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

5.15 Ühingu üldkoosolek ja juhatus võivad oma koosoleku läbi viia ja hääletamise
korraldada ka kirjalikul teel või mõnel mul taasesitamist võimaldaval viisil.

6. Juhatus ja juhatuse esimees.

6.1 Ühingu juhatus kinnitatakse üldkoosolekul vähemalt kolmeks aastaks. Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üldkoosoleku otsusega.

6.2 Ühingu tegevuse üldjuhtimiseks valitakse vähemalt 5 liikmeline ühingu juhatus;

6.3 Juhatus valib enda hulgast juhatuse esimehe, kelle ülesanne on korraldada juhatuse tööd ja esindada ühingut.

6.3 Juhatuse pädevusse kuulub:

6.3.1 ühingu liitudesse ja organisatsioonidesse astumise ja väljaastumise otsustamine;

6.3.2 põhivara soetamise, laenude võtmise, vara pantimise, rentimise ja teiste tehingute tegemise otsustamine;

6.3.3 ühingu tegevuse kavandamine ja meetodite kindlaksmääramine;

6.3.5 ühingu üldkoosolekute ettevalmistamine ja kokku kutsumine;

6.3.6 sisseastumis- ja liikmemaksude tasumise korra määramine;

6.3.7 liikmete sisseastumis- ja liikmemaksude arvestuse pidamine;

6.3.8 uute liikmete vastuvõtmine ja liikmete väljaarvamine;

6.3.9 aastaaruande esitamine ühingu üldkoosolekule

6.3.10 aasta eelarveprojekti läbivaatamine ning esitamine ühingu üldkoosolekule
vastuvõtmiseks;

6.3.11 vajadusel ühingu tegevjuhi ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;

6.3.12 ühingu raamatupidamise korraldamine vastavalt raamatupidamisseadustele;

6.4 Ühingu juhatus on õigus pädev vastu võtma otsuseid, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole tema liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälte enamus.

6.5 Ühingu juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt 4 korda aastas. Ühingu juhatuse
koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees. Juhatus võib võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.

6.6 Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist volitada teistele isikutele.

6.7 Juhatus peab ühingu liikmetele andma vajalikku teavet ühingu juhtimise kohta ja esitab nende nõudel vastava aruande.

6.8 Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse tema või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist; temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist ühingu poolt;

6.9 Ühingut on õigus esindada igal juhatuse liikmel eraldi, vastavalt juhatuse reglemendile;

6.10 Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustustega täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega ühingule tekitatud kahju eest solidaarselt. Vastutusest on vabastatud juhatuse liige, kes otsusevastuvõtmisel oli eriarvamusel, mis on fikseeritud protokollis;

8. Järelvalve

8.1 Ühingu kontrollorganiks võib olla  revisjonikomisjon, mis on kuni kolmeliikmeline või revident. Revisjonikomisjon (revident) valitakse põhikirjas sätestatud korras reeglina kolmeks aastaks.

8.2 Revisjonikomisjon (revident) kontrollib ühingu juhtorganite poolt vastuvõetud otsuste ja muude aktide täitmist, vara ja vahendite kasutamist ja käsutamist vähemalt üks kord aastas, s.o. 2 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist  

8.3 Revisjonikomisjon (revident) annab oma tegevusest aru käesolevas põhikirjas sätestatud korras.

9. Ühingu vahendid, nende moodustamine ja kasutamine

9.1 Ühingu vahendid moodustuvad:

9.1.1 sisseastumis- ja liikmemaksudest;

9.1.2 nii kodu- kui välismaa füüsiliste ja juriidiliste isikute rahalistest ja varalistest annetustest ja sponsorlusest;

9.1.3 heategevusüritustest saadud summadest ja ühingu finantstuludest;

9.1.4 kirjanduse, informatsiooni, õppevahendite ja muu sarnase müügi tuludest;

9.1.5 õppemaksudest, tasuliste ürituste pääsmete realiseerimisest;

9.1.6 riiklikest toetustest;

9.1.7 muudest tuludest ja laekumistest

10. Ühingu reorganiseerimine või lõpetamine

10.1 Ühingu tegevus lõpetatakse  üldkoosoleku otsuse alusel vastavalt seaduses sätestatud viisil.

11. Vastutus

11.1 Ühing vastutab oma kohustuste eest kogu temale kuuluva varaga.

11.2 Ühing ei vastuta liikmete kohustuste eest.

12. Vara jaotamine

12.1 Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist antakse allesjäänud vara üle teisele samal tegevusalal avalikes huvides tegutsevale mittetulundusühingule või avaliku sektori asutusele.

12.2 Ühingu põhikiri on vastu võetud ühingu asutajate liikmete poolt 18. novembril 1999. aastal. Ühing on asutatud määramata ajaks.

Ühingu põhikiri vastuvõetud muudetud kujul 28.05.15  üldkoosolekul.